12.04.2023

Järgmisel nädalal toimub Tartus maamajanduse suursündmus Maamess

20.-22. aprillil toimub Tartu Näituste messikeskuses järjekorras 29. Maamess, mis on aastakümnetega leidnud kindla koha nii Eesti kui lähinaabrite messikalendrites. Tänavusest Maamessist võtab osa ligemale 450 põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse valdkonnas tegelevat ettevõtet üheksast riigist. Maamess võõrustab sel aastal raiespordi maailmameistrivõistlusi.

Eelseisvat Maamessi iseloomustades ütles messi projektijuht Margus Kikkul, et sarnaselt mullusele, kui mess kaks aastat kestnud pausilt naasis, toimub see sama suures mahus kui koroonapandeemia eelsetel hiilgeaegadel. Pigem oli tema sõnul korraldusmeeskonnal tükk tegemist, et kõik soovijad seitsme hektari suurusele näituseväljakule ära mahutada. „Maamessi puhul räägitakse palju selle mastaabist. Meile kui korraldajatele on aga väga vastutusrikas ülesanne jälgida, et esikohal on messi sisu ehk raskuskeseme moodustavad põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtted,“ märkis ta ning lisas, et Maamess on ennekõike erialainimeste kohtumispaik, mille kesksel kohal on tehnika näitus, kus esitletakse põllu- ja metsamasinaid, farmiseadmeid, hooldustehnikat ning toidutööstuse seadmeid. Samuti on esindatud toidutootjad, aiandid ning messitemaatikaga seotud tugiteenused.

 Maamessi päevil koondub Tartusse maamajanduse kompetents. Juba mitukümmend aastat on messi programmi kuulunud ka raiesportlaste mõõduvõtt. Kikkuli sõnul on tal hea meel, et sisukast koostööst on aastatega välja kasvanud usalduslik suhe raiespordi eestvedajate ja Eesti Metsaseltsiga, tänu millele on Maamessil au võõrustada raiespordi maailmameistrivõistlusi, mis toob Tartusse 22 riigi parimad sportlased. „Tänu sellele saab kindlasti öelda, et seekordne Maamess on läbi aegade kõige rahvusvahelisem,“ sõnas Maamessi projektijuht. Kaugemaid külalisi on Tartusse oodata Jaapanist.

 Vastates etteruttavalt traditsioonilisele küsimusele „mis on Maamessil uut“, kasutas Kikkul messikorraldajatele omaselt ütlust „kõik on uus“. „Maamessi formaat on aastatega paika loksunud ning tohutut laienemisruumi meil ei ole. Pigem on meie eesmärk koostöös eksponentidega hoida fookus rangelt maamajandusel ning ühiselt korraldada suursündmus, kuhu on asja igal valdkonnas tegutseval spetsialistil. Vaadates esmaesitlemisele tulevate masinate loetelu saab kindlalt väita, et uudistamist jagub messil palju,“ rääkis ta.

 Mullu oli Maamessil üks päevakajalisematest teemadest toidujulgeolek, mis laieneb ka eelseisvale messile. Palju on Kikkuli sõnul räägitud näiteks Eesti seakasvatussektori muredest ning pööramaks tähelepanu pikkade traditsioonidega kohalikule seakasvatusele, on tänavu messil esindatud Eesti Tõusigade Aretusühistu, et propageerida kohalikku aretustööd ja toitu. Traditsiooniliselt tuuakse näitusele ka lihaveised ning tutvustatakse veiseliharoogi. „Lihaveisekasvatajad on teinud tänuväärset tööd loomaliha tutvustamisel ning jätkavad seda ka tänavusel Maamessil. Suur rõõm on nende kõrval näha seakasvatajaid. Maamess on kindlasti hea väljund kodumaise toodangu propageerimiseks,“ märkis ta.

 Margus Kikkuli sõnul on keeruline öelda, kui mitut kaubamärki messil esitletakse, aga tuhatkond on neid kindlasti. „Paljudele külastajatele tuleb ilmselt üllatuseks, kui palju neist põllu- ja metsamasinatest toodetakse Eestis. Kohaliku masinatööstuse esile tõstmiseks tähistasime nad tänavu Maamessi asendiplaanil Eesti lipuga,“ kirjeldas korraldaja.

 Maamess algab Tartu messikeskuses neljapäeval, 20. aprillil ning kestab kolm päeva. Mullu käis messi uudistamas üle 40 000 külastaja.

 Maamess kuulub Euroopa suuremate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO.


 Loe lisaks

Kõik postitused
Kõik postitused

Pealtvaatajale

Võistlejale

Fännipakett

MTÜ Eesti Metsaselts
metsaselts@metsaselts.ee
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.