Raievõistluste tulemuse määravad sekundid ja millimeetrid

Raievõistluste (mootorsaagidega saagimise võistlusi) maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1970. aastast. Samast ajast on neid korraldatud ka Eestis. Algselt olid reeglistik ja saedki küll teised, aga viimased 15–20 aastat pole reeglistikus olulisi muudatusi tehtud.

Võistlusalasid on viis ja need on tuletatud tähtsamatest saega tehtavatest metsatöödest: täpne puulangetamine, kiire ja kvaliteetne laasimine, täpne ja ratsionaalne tüvede järkamine ning sae hea hooldamine.

Raievõistlused olid populaarsed ka nõukogude ajal, siis võtsid omavahel mõõtu metsamajandite, metsakombinaatide ja KEKi (kolhoodisevaheliste ehituskontorite) töötajad. Eesti parimate väljaselgitamist alustati 1994. aastal, oma koondise pani Eesti esimest korda välja 1995. aasta MMile.

Võistlusalad

Nagu juba öeldud, on võistlusalasid viis. Kõikidele aladel on kindlad reeglid, mille veatul sooritamisel saab maksimaalsed punktid, igale veale järgneb aga miinuspunktide näol karistus. Reeglid pole välja mõeldud pelgalt reeglite pärast, vaid eelkõige on eesmärgiks ohutuse tagamine, nii enda kui teiste suhtes.

Esimeseks alaks on tavapäraselt puude langetamine. Seda ala viiakse läbi kahte moodi. Nendes piirkondades, kus metsamaad on vähe või pole võimalusi eluspuude langetamiseks, võisteldakse spetsiaalsele platsile püstitatud postide langetamises. Puu kukkumise täpsust mõõdetakse hiljem laseriga. Laiemalt on siiski levinud viis, kus metsas langetakse eluspuid. Saetav puu langetatakse tikule, mille võistleja on iseendale paika lasknud panna. Punktide panemisel võetakse arvesse puu langetamise täpsust ja kiirust. Eelolevatel maailmameistrivõistlustel langetatakse siiski spetsiaalseid poste. Ala saab vaatama tulla Maamessi Showarenale, kus traditsiooniliselt on toimunud ka Kevadkarikas.

Teiseks alaks on saeketi vahetus - saekett tuleb vahetada õieti ja võimalikult kiiresti. Kiiremad suudavad seda teha 10 sekundiga. Võrdluseks võib tuua selle, et tavatingimustes vahetavad mitte väga kogenud saemehed sael keti ära umbes ühe minutiga.

Kolmandaks alaks on kombineeritud järkamine, kus tuleb kahest pakust saagida kolme kuni seitsme sentimeetri paksune ketas. Ala teeb raskeks see, et pakud on pandud kaldalustele ning saetud kettad peavad olema lõigatud paku suhtes täisnurga all. Kettad tuleb lõigata kahe lõikega, kõigepealt peab sisselõike tegema alt ja siis pealt, ning selle tulemusena ei tohi kettale või palgile jääda astet.

Neljandaks alaks on täpsussaagimine. Palk on asetatud plaadile, mis omakorda on palgi alt kaetud saepuruga. Palgi otsast peab võistleja maha lõikama kindla paksusega ketta nii, et saekett ei puuduta palgi all olevat plaati. Raskeks teeb asja aga see, et palgi all olev plaat on kaetud saepuruga. Niisugustes tingimustes tulebki võistlejail toimetada, kusjuures mingil juhul ei tohi saag riivata vineeri – siis tulemust kirja ei saa.

Viiendaks ehk viimaseks alaks on laasimine. Tekitatud on tehislik puutüvi, mille sisse on kindlate asetustega paigutatud oksad. Tavapäraselt on see ala publikule vaatamiseks kõige atraktiivsem ja vaatemängulisem, just selle ala juures on kõige paremini näha saemeeste kiirus, osavus ja täpsus.

Trenni tuleb ikka teha

Nagu spordis ikka, nii tuleb ka raiespordis võistlemiseks trenni teha. Teenekas raiesportlane Taavi Ehrpais on öelnud, et kuigi metsas saega töötamine on mõneti võistlustel rakendatavate võtetega sarnane, tuleb siiski trenni teha ka spetsiaalselt võistluste jaoks. Näiteks võistlustel kasutatava „kunstpuu“ ja metsas langetatud kuuse laasimine erineb üsna suurel määral.

Ehrpais, kes on mitmekordne Eesti meister ja kogunud medaleid ka maailmameistrivõistlustel, astub võistlustulle ka Tartus. Trenni on mees teinud aastaid. „Aga raiespordiga paistab olevat nii, et kui oled selle kord selgeks saanud, siis võid headele tulemustele võistelda ka aastaid hiljem. Kui aga näiteks olid kunagi hea jooksja ning hiljem jooksed mõned korrad aastas, siis maratoni enam ei võida,“ nendib Ehrpais.

Võistlejaid on Tartusse oodata saja ringis. Kaugeimaks külaliseks on Jaapani koondis, lähemad meie põhja- ja lõunanaabrid Soomest ja Lätist.

Võistluste avamine toimub 19. aprillil Tartu raekoja platsil rongkäigu ja showga. Võistluste start antakse 20. aprilli hommikul Maamessi Showarenal ja Eesti Maaülikooli linnakus asuva võistluskeskuse peaareenil.

Raispordi maailmameistrivõistlusi Tartus korraldab Eesti Metsaselts, partnerid on Luua Metsanduskool, Eesti Maaülikool, RMK, KIK ja Tartu Näitused, muidugi ka Tartu linn.